teisipäev, 7. detsember 2010

E-õppe tehnoloogiad ja standardid

Esmalt vigisen vabavaraliste SCORM 2004 sertifitseeritud süsteemide puuduse käiva lause kohta lemilli artiklis. SCORM'i enda sertifitseeritud rakenduste nimekirja järgi on ILIAS sertifitseeritud juba 2007. aastal - ILIAS OpenSource 12/12/2007 SCORM 2004 3rd Edition.

Tänapäeval levivad XML põhised standardid kulutulena, kuivõrd XML ise on küllalt palju teksti genereeriv vorming - kõik need < ja > sulud, igasugused spetsiaalsed sildikesed ja TAGid - siis enamasti pakitakse kõik XML vormingud kokku. Tihti mitmest failist korraga. Selliste vormingute hulka kuulub ka SCORM nagu OpenOffice.org, MS Office 07/10 (ODT,ODS,DOCX, XLSX, PPTX jt).

Õpikeskkondade standardid teeb keeruliseks lisaks välimusele vajadus ka kirjeldada väga erinevaid töötavaid sisusid (testid, õpilased, kursused jne) ja neid omavahel vahetada. Võimalusel peaks kasutama üldlevinud sisuvorminguid - JPG/PNG/GIF pildid, SVG vektorgraafika, Flash. Samas ühtlustusstandardid ei saa tõrjuda kõrvale vähemlevinud vorminguid või kinniseid vorminguid, ikkagi võrdne kohtlemine on oluline.

Andmevahetusstandardid on kahetised asjad. Nad küll avavad infot, aga teisalt on nad originaalis loodud info edastamiseks kinnisest süsteemist kinnisesse süsteemi. Tõelised puhtad õpisüsteemid nagu WebCT on ju avatud vaid kutsututele, infot kaugele ei lasta. Isegi kui see on õppematerjal. Õppematerjal peaks aga olema võimalikult vaba, selle eesmärk on ideid levitada. Pole ju mõtet raisata ajusid - igasugune õppe ja teadusinfo leviku piiramine on ajude raiskamine, asju tuleb uuesti teha ja ei saa ehitada ülesse olemasolevalt infolt. Seda täiendades ja arendades. Sellega seostub ka mu kunagi Osale.ee's tõstatatud idee: Riigi raha eest tehtud õppematerjalid vabalt kättesaadavaks. Mõneti on faktiliselt muutunud ju kõige kasutatavamaks infokandjaks täna Wikipedia, iga eriala edendajad, teadlased ja õppejõud peaksid rohkem pühendama aega Wikipediast vigade kõrvaldamisele ja sealse infopanga parandamisele, see teeb ainult muud tööd lihtsamaks!

1 kommentaar:

Hans ütles ...

Siin postituses on päris mitu mõtet, millele tahaks vastata.

Tänud selle vabavaraliste SCORM vahendite faktivea väljatoomise eest! See lõik pärineb ühest 2008. aasta bakalaureusetööst, mis omakorda viitab 2005. aasta allikale. Kasutajasõbralike ja vabade sisutootmisvahendite puudus on SCORM puhul siiski probleemiks. Laiemalt levinud on ainult CourseLab ja eXe Learning ning esimene neist töötab ainult Windows platvormil.

Õppematerjalide vaba kättesaadavuse vajaduse suhtes olen Sinuga täiesti nõus. Mujal maailmas on sel alal (open educational resources) viimastel aastatel väga palju ära tehtud. Oluline on see, et õppematerjalid oleks mitte ainult avalikult kättesaadavad, vaid ka sellise litsentsiga, mis lubab nende kohandamist ning võimalikult väheste piirangutega edasi levitamist.

Ka Eestis on sel alal mõningaid edusamme -- Creative Commons litsentside eestindamine on lõpusirgel (eestikeelsed versioonid olemas ja ka trükitult avaldatud, kuid Creative Commons poolt on lõplik heakskiit meie litsentsidele veel tulemata). EL rahadega tehtud õppematerjalide puhul nõutakse CC litsentsi kasutamist ja need materjalid on kogutud kokku e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumisse: http://www.e-ope.ee/repositoorium

Paraku on selle juures veel mitmeid probleeme: paljude õppematerjalide puhul pole kättesaadav toimetamist võimaldav algformaat; kasutatakse erinevaid CC litsentse, mis omavahel ei ühildu; osad õppematerjalid on ZIP failidena, mille sisu pole otsingumootorite abil leitav.

Minu blogide loend